Tekst: Jüri Erm

Avaldatud ajakirjas Avenüü

Naised ja sigarid

Täpselt ei tea keegi, millal alustati tubaka kasvatamist. Tubakalehti on leitud isegi vaarao Ramses II muumia kõhust ja see on rohkem kui 3000 aastat vana.

Kindlalt võime väita, et 1492.aasta oktoobris, kui Christopher Kolumbus jõudis Kariibi mere saartele, nägid hispaanlased kohalike elanikke, kes suitsetasid sigareid. Kas nende hulgas oli ka naisi, selle kohta puuduvad andmed.
Kaasaegse sigari mõtlesid välja hispaanlased. Esimesed sigaritehased asutati Sevillas 1676 aastal. Sigaritehaste käive kasvas kiiresti ja nendes töötasid tuhanded inimesed, peamiselt naised. Elust Sevilla tubakatehases räägib ka Bizet' ooper Carmen. Mõnikord küll räägitakse ooperiülevaadetes neiust, kes töötas sigaretitehases, ent ooperi kirjutamise ajaks polnud sigaretid veel leiutatud.
Keskajast tuntuim naine, kes tarbis tubakat oli Catherine de Médici. Tõsi, ta ei kasutanud tubakat siiski mitte suitsetamiseks, vaid ravimina oma migreeni ravimiseks. Peenestatud tubakas tõmmati ninna, kust nikotiin imendus verre. Pole teada, kas ka sigarisuitsetamine vähendab migreen, kuid tubakat kasutati ravimina päris pikka aega)
Esimene naine, kes ilmus sigariga avalikkuse ette, oli Frederic Chopini armuke paruness de Dudevant, kes sai kogu maailmas tuntuks kirjanikunime George Sand all. Kahtlemata oli sigar sellele skandaalsele daamile, kes ilmus avalikkuse ette väljakutsuvalt meesterõivastes ja kelle teosed kandsid romantilis-feministlikku sõnumit, perfektseks aksessuaariks.
19 sajandi keskpaigaks oli sigarisuitsetamine maailmas juba sedavõrd levinud, et hotellidesse ja klubidesse hakati looma eraldi ruume suitsetamiseks. Inglise meestemood leiutas avara, pehmelõikelise koduse suitsetamiskuue. Sigarite tarbimine kasvas kuni 1907 aastani, mil leiutati sigaretid.
Naised võtsid sigaretisuitsetamise ruttu omaks kuid sigarit suitsev naine on siiani haruldus. Siiski kasvab pidevalt ka sigareid suitsetavate naiste arv. Arvatakse, et Ameerika Ühendriikide naistest umbes 2-5% tõmbab vahetevahel sigarit. Kui arvestada, et iga USA elaniku kohta tõmmatakse ära peaaegu 50 sigarit, siis naiste osatähtsus polegi nii väike.

TUNTUMAD SIGARISUITSETAJAD
Oma aja kuulsaimaid näitlejannasid ja Hollywoodi esimesi seksisümboleid Marlene Dietrichi võis näha sageli suitsetamas ka kinolinal.
Maailma suurim sigarisuitsetajate maa on USA. Põhiliselt sealt on ka pärit tuntumad naisted-sigarisuitsetajad. Modellidest on sigarit suitsetanud Claudia Schiffer, Cindy Crawford, Kate Moss, näitlejatest tuntumad on Demi Moore, Jennifer Aniston, Sharon Stone, Winona Ryder. Lauljatest suitsetavad sigarit Jennifer Lopez, Madonna, Geri Halliwell. Kuna aga Ameerikas on sigaribuum praeguseks taandumas, siis mõnedki ülalpool loetletutest ei pea enam vajalikuks avalikkuse ette sigariga ilmuda.

MIDA SUITSETADA
Millist sigarit suitsetada, see sõltub väga mitmest asjast. Meeste maailmas kehtivad sellised reeglid, et hommikupoole suitsetatakse väiksemaid ja lahjemaid sigareid, õhtul suuremaid ja kangemaid. Efektne on muidugi suurema sigari suitsetamine. Naised, kes tõmbavad sigarit, väidavad, et see on sensuaalne, seksikas ja selline käitumine aitab neil olukorda kontrollida.
Suurem sigar ei tundu ka kangena kui te ei kavatse sellest suitsetada üle poole. Siiski tuleb arvestada enamike meeste suhtumist: Vau! See on kihvt aga ega sa seda ometi tõsiselt ei naudi (mõtle)!
Naistele soovitaks alustada Belgia, Hollandi või Taani väiksematest sigaritest. Tuntuimad brändid on Ritmeester, Henry Wintermans, Villiger. Need on lahjad ja hea kvaliteediga. Edasi võiks suitsetada Jamaica, Filipiinide või Dominikaani sigareid. Eestis on tuntumad brandid La Unica, Arturo Fuente, Cuesta Rey ja Macanudo. Kuuba sigaritest soovitaks Fonsecat.

VÄIKESED NÕUANDED
Sigarisuitsetamise kõige keerulisem osa on sigari lõikamine ja süütamine. Kui olete restoranis, siis peaks oskama kelner neid protseduure läbi viia. Kui see on aga ületamatu raskus, küsiga abi mõnelt seltskonnas viibivalt mehelt. Kui aga oskajaid napib, on kaks võimalust: kas teete need asjad juba varakult ise endale selgeks või võtate mõne väiksema sigari, mida võib süüdata nagu sigretti.
Sigarit ei suitsetata toidu ajal. Nende raske ja rikas aroom võib kergelt mõjutada võimet nautida toidu maitset. Heade tavade juurde kuulub ka austada mittesuitsetajate mugavust ja õigusi. Kui olete Jaapanis, kus sotsiaalne etikett baseerub traditsioonidel ja suurel määral dikteerib ka käitumisnorme, siis pidage meeles, et alluv ei või suitsetada suuremat sigarit kui kõrgemal positsioonil olev isik.
Kui kohtate meest, kes suitsetab sigarit, siis võib oletada, et ta on keskmisest jõukam. Ilmselt pidas just seda silmas Robert Louis Stevenson, kes ajal, kui sigarid olid veel luksuskaup, on öelnud: "Ükski naine ei peaks abielluma mehega, kes ei suitseta sigareid"